Vaatan tagasi...

õpilepingule, mille panin kirja pärast esimest kontakttundi. Kirjutan õpilepingu punktide järele, kuidas läks. 


Eesmärgid

* Vähemalt ühe, minu jaoks uue vahendi katsetamine. Katsetasin mitmeid uusi vahendeid ja jagasin kogemusi juba tuttavate vahendite kasutamise kohta. 
Uued vahendid ja keskkonnad olid: Connexions, iBook Author, PressBooks, Kaywa QR Code, ClassMaker, Testmoz.   

* Autoriõguste ja korrektse viitamise selgekssaamine. Viitamine tekitab jätkuvalt küsimusi. Selleks töötasin läbi õppematerjali ning kasutasin saadud teadmisi ühe oma õppematerjali analüüsimisel ning artiklite analüüsi koostamisel. 

* Aktiivne osalemine õppetöös. Osalesin aktivselt õppetöös. Kahjuks jäi kesiseks kursusekaaslaste blogipostituste jälgimine ja kommenteerimine. 

* Õppematerjalide läbitöötamine ja iseseisvate (õpi)ülesannete õigeaegne ning sisukas täitmine. Esitasin kõik õpiülesanded tähtaegselt ja nii põhjalikult kui oskasin. Alati saab paremini. Lõplikult ei jää ma ise rahule kirjanduse analüüsiga. Leian, et oleksin saanud sidusamalt kirjutada. 

* Osalemine grupitöös ja grupitöö ülesande nõuetekohane täitmine. Kuna pakuti võimalust täiustada juba varem koostatud õppematerjali, siis valisin selle variandi. Töö koostasin üksi.  

* Seoste loomine eelnevalt õpituga. Leidsin seoseid varem õpituga ja kasutatuga. Jagasin blogipostitustes eelnevaid kogemusi.

* Õpitu rakendamine oma töös (aianduskoolis). Uueks õppeaastaks on mul plaan oma õppematerjalidest kokku panna üks interaktiivne e-õpik. 


Strateegiad

Etapiliste eesmärkide püstitamine koos ajaplaneerimisega, et ajagraafikus püsida, sisukaid postitusi teha ja kursusekaaslaste postitusi jälgida ning kommenteerida. Enamjaolt jälgisin ajagraafikut ja selletõttu õnnestus esitatud tähtaegadest kinni pidada. 

Vahendid/ ressursid

Kasutan õppejõu poolt koostatud õppematerjale ja soovitatud artikleid. Vajaduse ja huvi korral otsin ise materjale/ artikleid juurde. Jälgin kursusekaaslaste postitusi ja kommentaare. Järgin enda poolt püstitatud eesmärke ja ajaplaneeringut. Kasutasin õppejõu poolt soovitatud ja lisamaterjale. Postituse lõppu lisasin kasutatud materjalide nimekirja. Kirjanduse analüüsi koostamisel töötasin läbi kolm õppejõu poolt soovitatud artiklit. Ise otsisin materjale juurde. 

Hindamine

Eesmärgid olen täitnud kui: 

* olen saavutanud kursuse õpiväljundid, Olen saanud kõik kohustuslike teemade õpimärgid. 

* kursuse lõpuks olen õigeaegselt lahendanud kõik ettenähtud ülesanded, sh jälginud kursusekaaslaste blogisid ja kommentaare ning ise kommenteerinud, Olen esitanud kõik ülesanded õigeaegselt, kesisemaks jäi kursusekaaslaste blogide jälgimine ja kommenteerimine. 

* olen osalenud kõikides kontakttundides, Kahjuks olin sunnitud ühel korral puuduma. 

* olen osalenud rühmatöös ja esitanud nõuetele vastava rühmatöö ülesande, Rühmatöö tegemiseks valisin individuaalse töö ning see on tehtud ja esitletud õigeaegselt.  

* olen töötanud läbi vajalikke artikleid ja esitanud analüüsi, Kirjanduse analüüsi, kursusekaaslase töö hinnangu ning oma töö parandused ning esitluse esitasin õigeaegselt. 

* kasutan korrektset viitamist ja järgin autoriõigust, Viitamine vajab veel uurimist ja õppimist. Järgin oma tööde tegemisel autoriõigust. 


* kasutan õpitut oma töös. Olen uuendanud ühe varem koostatud õppematerjali. Seda tööd jätkan ning eesmärgiks sean uue õppeaasta alguseks kõikide õppematerjalide läbivaatamise ning interaktiivse e-õpiku koostamise.

Kursuse alguses võtsin endale eesmärgiks läbida kogu pakutav programm ja saavutada kõik õpiväljundid. Arvan, et olen eesmärgi täitnud ja võin öelda, et digitaalsete õppematerjalide koostamise kursus on olnud minu jaoks edukas. Sain palju uusi teadmisi, katsetada uusi keskkondi ja vahendeid, kujundada arvamust õppematerjalide kvaliteedi kohta ning jagada oma eelnevaid kogemusi kursusekaaslastega läbi blogipostituste. Lisaks sain kogemuse võrra rikkamaks soses õpimärkidega. Arvan, et see on miski, mida tahan ise oma õpilaste peal läbi proovida. 

Joonis 1. Kursuse käigus saadud õpimärgid. 

Rühmatöö vs. individuaalne töö - õppematerjali koostamine

Rühmatööna tuli koostada digitaalne õppematerjal. 

Mina valisin selleks hoopis ühe oma varem koostatud õppematerjali täiendamise, mille tegin individuaalse tööna. 

Selleks valisin autoriõiguse ülesandes analüüsitud hostade õpiobjekti, mille olin koostanud 2011. aasta. 

Mida täiendamise käigus tegin? 

1. Lugesin kriitilise pilguga läbi kogu õppematerjali ja parandasin trükivead, mida märkasin. 
2. Joonistele lisasin allkirjad, tabelile pealkirja. 
3. Uuendasin välise veebilehena kasutatud üht veebilehte, kuna link ei töötanud. 
4. Koostasin kaks enesekontrollitesti ja lisasin need. Testide koostamiseks kasutasin veebikeskkonda Testmoz. Tegemist on lihtsakoelise veebikeskkonnaga, mille abil saab koostada teste. Tasuta versiooni kasutamiseks ei ole tarvis kasutajakontot luua. Testi küsimuste valik pole kuigi suur. Valida saab valikvastustega (kaks varianti: üks õige ja mitme õige valikuga) küsimuste, õige/ vale väite ja tühja välja vahel. Mina kasutasin vaid ühe õige valikvastustega küsimusi ja väidet. Testile on võimalik määrata automaatset küsimuste ja valikuvariantide järjekorra muutmist, lisada võtmesõna. Testi läbinu saab kohese tagasiside. Tagasisides näidatakse õigesti ja valesti vastatud küsimused (kahjuks vale vastuse korral õiget varianti ei näidata), õigesti vastatud küsimuste arvu kogu testi küsimustest ja õigete vastuste protsenti. Koostatud testi link tuleb endale salvestada või üles kirjutada, sest see ei ole seotud kasutajakontoga. Kui hiljem tekib soovi testi muuta või jagada, siis lingi ülesleidmine on võimatu. Igale testile tuleb panna nimi ja parool. Viimast küsitakse, kui on soov testi muuta. Pärast muutmist tuleb test uuesti avalikustada (publish). 
Oleksin tahtnud kasutada vastavusse viimise (paarilise leidmine) küsimust. Seda saab edukalt koostada HotPotatoes'is aga ma ei ole seda veel Macil tööle saanud. Samuti oleks mulle hästi sobinud ülesanne "sõnade lohistamine pildile", kuid pole leidnud veebist sellist keskkonda, mis seda võimalust pakuks. Moodle'is on selline võimalus olemas, kuid seda saan kasutada vaid Moodle'is. 
5. Lisasin mõtiskluse, mis on seotud video vaatamisega. Kahjuks eXe Learning ei võimalda välise veebilehena Youtube'i videot lisada. Nii see läkski lingina ja QR koodina. Mõtiskluse vastusena saab õppija lugeda õpetaja poolt välja toodud arutlust. 
6. Täiustasin kasutatud allikate nimekirja ja püüdsin viia vastavusse APA nõuetele.
7. Lisasin meta-andmed ja muutsin CC litsentsi, kuid mingil põhjusel viimane veebist vaadatuna ei muutunud. 

Täiendatud õppematerjal: "Hostad ja nende kasvatamine". 

Õppematerjalide koostamise protsess ja kvaliteet

Kuues ülesanne

1. Tutvu lugemismaterjalidega. 
2. Pane oma kogemuste ja lugemismaterjalide põhjal kokku "Kvaliteetse digitaalse õppematerjali 10 käsku".
3. Lisa muid mõtteid. 
4. Jälgi kaasõppijate postitusi ja kommentaare.


Õpetajaks "olemise" aja jooksul olen koostanud päris palju erinevaid õppematerjale, alates "tavalistest" konspektidest ja töölehtedest, lõpetades "ebatavaliste" õpiobjektide ja  e-kursustega. Esimesed veebipõhised õppematerjalid koostasin nii nagu mulle parasjagu hea/ sobilik tundus. Tol aja (aastatel 2005-2006) polnud veel ühtki juhendmaterjali, mis oleks abistanud... Või kui oli, siis mulle need näppu ei jäänud. 

E-kursuste kvaliteet ja selle hindamine on mulle samuti tuttavad teemad. Olen ise osalenud oma kursustega kahel korral e-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvoorus ja ühel korral konkursil "Aasta parim e-kursus". Igal korral läks hästi! :) 2007. aastal sai minu e-kursus oskusainete valdkonnas aasta parimaks e-kursuseks. Järgneval kahel aastal said mu kursused kvaliteedimärgi ja üks esitati ka aasta parima e-kursuse nominendiks. Viimasel kolmel aastal (2013, 2012 ja 2014) olen osalenud e-kursuste kvaliteedimärgi taotlusvoorus hindajana. 

Äratundmisrõõmu pakkus mulle selle korra konspekt päris palju. Nimelt koostasin kirjanduse analüüsi just õppematerjalide kvaliteediraamistike teemal. Olin oma töö juba ära esitanud, kui õppematerjalid avasin. Tuttavad olid minu jaoks LORI mudel ning mainitud Sofose ja Kostase artikkel erinevatest hindamismudelitest. Enda poolt valitud artiklitest tahan siinkohal välja tuua Ameerika Kaugkoolituse Konsortsiumi online hariduse kvalteediraamistiku hindamispunktid: 
1. õppimise efektiivsus - online hariduse kvaliteet peab olema sama hea, kui on see traditsioonilise kontaktõppe korral, 
2. õppijate rahulolu - õppijad annavad hinnangu kõikidele õppeprogrammi aspektidele, 
3. juurdepääs - kasutatav (sh kursustele regisreerimine, mentorlus, testimine jne) veebipõhiselt ilma spetsiaalseid vahendeid/ programme kasutamata, 
4. osakonna/ töötajate rahulolu - töötajad ise hindavad, kas online'is õpetamine on efektiivne ja professionaalne või mitte, 
5. kulude efektiivsus - vastvus turu nõudlustele, online haridus tugevdab neid instutustioone, kes võimaldavad õppijatele pakkuda parimaid hariduslikke väärtusi ning programme. 

Iga hindamispunkt sisaldab lahtikirjutatud eesmärke, protessikirjeldusi, mõõdikuid ja progressi indikaatoreid.

Õpisüsteemide arendusmudeliga ADDIE, puutusin esmakordselt kokku eelmisel semestril, kursuse "Õppedisaini alused" raames. Lisaks ADDIE mudelile tutvusin põhjalikumalt Merilli Pebble-in-the-Pond mudeliga. Minu tookordset postitust õpisüsteemide arenduse mudelite võrdluse kohta saab lugeda siit. 

Õppematerjalidega tutvudes hakkasin kohe enda jaoks märksõnu kirja panema. Need said järgmised (järjekord on nii, nagu nad lugemise ajal tekkisid): 

• korduvkasutatavus, 
• autoriõigus ja viitamine, 
• nagu Lego klotsid, 
• kasutatav erinevates seadmetes ja op. süsteemides,
• kaasahaarav,  
• mitmekesisus,
• õppijakeskne, 
• sobivus iseseisvaks õppimiseks, 
• metaandmed, 
• sisu. 

Nendest märksõnadest formuleerin kvaliteetse digitaalse õppematerjali 10 käsku (ei ole pingereas): 

1. Digitaalne õppematerjal peab olema korduvalt kasutatav ning vajadusel täiendatav.
2. Õppematerjali koostamisel järgi autoriõiguse seadust ja lisa korrektsed viited. 
3. Digitaalse õppematerjali osad peavad olema nagu "Lego klotsid", milledest saab kokku ehitada iga õppija just talle sobiva/ vajaliku õppematerjali.
4. Digitaalne õppematerjal olgu kasutatav erinevates seadmetes ja operatsioonisüsteemidel. Jälgi standardeid!
5. Kaasaegne digitaalne õppematerjal peab olema kaasahaarav.
6. Kaasaegne digitaalne õppematerjal peab olema mitmekülgne (tekst, pilt, audio, enesekontrollli võimalus jne). 
7. Kaasaegne digitaalne õppematerjal peab olema õppijakeskne. 
8. Digitaalne õppematerjal peab sobima iseseisvaks õppimiseks ja olema kättesaadav igal ajahetkel. 
9. Pööra tähelepanu metaandmetele! Need olgu täpsed. 
10. Sisu olgu asjakohane, piisava mahuga ning õpiväljunditele vastav. 

Kasutatud materjalid: 

ADEC - American Distance Education Consortium. (kuupäev puudub). Quality Framework for Online Education. Loetud aadressil: http://www.adec.edu/earmyu/SLOANC~41.html

Põldoja, H. 2014. Õppematerjalide koostamise protsess ja kvaliteet. Õppematerjal aines Digitaalsete õppematerjalide koostamine. Loetud aadressil: http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/oppematerjalide-koostamise-protsess-ja-kvaliteet/

Õppematerjalide autoriõigus

Viies ülesanne

1. Tutvu lugemismaterjaliga. 
2. Analüüsi ühte enda tehtud õppematerjali või mõnest Eesti repositooriumist leitud õppematerjali autoriõiguste järgimise seisukohast. 

• Kas õppematerjali loomisel on kasutatud teiste autorite teostele on selgelt viidatud? 
• Kas illustreeratsioonide kasutamisel on järgitud autoriõiguse reegleid? 
• Kas õppematerjalile litsentsi valides on lähtutud piirangutest, mida seavad selle loomisel kasutatud materjalide litsentsid? 
• Proovi leida avatud sisulitsentsiga alternativid ilma loata kasutatud fotodele ja tekstile. 

3. Kirjuta ajaveebipostitus ja lisa oma mõtteid autoriõiguste ja avatuse teemadel.

Analüüsimiseks valisin ühe oma õppematerjali "Hostad ja nende kasvatamine". 
Õppematerjal on koostatud eXe Learningus 2011. aastal. 

Mida märkasin? 
1. Fotod ja joonised.
Fotodena olen kasutanud enda fotosid. Fotodele on lisatud autori nimi ja viide kasutatud materjalide hulgas. Minu küsimus: kas sellest piisab või tuleb fotodele allkirjadena autor lisada? Muidu allkirja võiks lisada, sest hetkel ei ole selge, mis fotodel on või miks nad just seal on, kus on.  
Joonistena olen kasutanud pilte aiataimede entsüklopeediast. Allkirjades on olemas viide raamatu autorile ja lehekülje numbrile, millelt pilt pärineb. Arvan, et antud materjali puhul on tegemist motiveeriud mahuga. 

2. Välised veebilehed. 
eXe Learning võimaldab õppematerjalidesse vistutada väliseid veebilehti. Nendele on tekstis viidatud. Nt "Tutvu allpoololeva veebilehega. http://www.portkellsnurseries.com/?id=hostadivision". Samadele veebilehtedele on veelkord kasutatud materjalide loetelus viidatud, kuid viited ei ole korrektsed. Puudub veebilehe pealkiri, autor ning vaatamise kuupäev. Need tuleb juurde lisada. 

3. Tekst. 
Tekstiline osa kirjutatud autori enda ja loetud allikate põhjal. Tekstis puuduvad viided kasutatud allikatele. Kasutatud allikad on välja toodud kasutatud materjalide loetelus. Viited sisaldavad autorit, väljaandmise aastat, teose pealkirja, kirjastust ja kasutatud lehekülgi. 

4. CC litsents
eXe Learning võimaldab sisupaketi CC litsentsiga kohandada. Hostade materjali olen kohandanud litsentsiga Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License. Konspekti lugedes sain teada, et õppematerjalidele ei ole soovitatav Non-commercial litsentsiga kohandada, sest ärilise kasutuse piire on raske määratleda. ShareAlike piirang tagab selle, et õppematerjali põhjal loodud teiste poolt loodud tuletatud teosed oleks sama litsentsiga kättesaadavad. Parimaks õppematerjalidele kohandatud litsentsiks peetakse Creative Commons Attribution-ShareAlike litsentsi (Põldoja, 2014). Kui soovin, et minu õppematerjali kasutatakse laiemalt, siis pean litsentsi ära muutma. 

Tänaseks on kõneall oleva materjali põhjal koostatud Vikipeedia artikkel. Mäletan, et minult on selleks luba küsitud. Täna artiklit vaadates võib tõdeda, et sellele on kohandatud CC litsents Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel. Kuna alusmaterjalil on litsents CC Attribution Non-commercial ShareAlike, siis Vikipeedia artiklile ei ole kohandatud õiget litsentsi. Või ikka on?  

Vead, mida olen n-ö korraldanud õppematerjalide koostamisel. 

1. Fotode, jooniste autoritele viitamine. Kindlasti olen kasutanud neid ka autori loata. 

2. Fotode, jooniste, graafikute tõlkimine.

3. Õpetajatöö algaastatel (enda vähesed praktilised kogemused) motiveeritud mahus teiste autorite tööde kasutamine. 

4. Puudulikud viited. 

5. Täna võin tõdeda, et olen kohandanud oma materjalid mittesoovitusliku CC litsentsiga või pole üldse litsentiga kohandanud. 

Miks sellised vead on tekkinud?  

Oskamatus

Teadmatus

Täielik uudis minu jaoks! 

Vistutamisel ei ole oluline materjali litsentsi jälgida, sest vistutatud sisu paikneb ikka esialgses serveris ja seda ei kopeerita. Vistutamisega võib õppematerjalidesse lisada täieliku autoriõigusega kaitstud sisu. 

Autoriõigusega seotu, mida pean õppematerjalide koostamisel jälgima ja meeles pidama: 

• motiveeritud maht (ei ole ikka päris selge, sest pole täpselt määratletud), 
• kasutatud allikatele kohandatud litsentsid, 
• fotode ja jooniste kasutamine ja viitamine neile, 
• fotode ja jooniste tõlkimine, 
• kui teosel puudub info litsenti kohta, eeldan, et see on täies ulatuses autoriõigusega kaitstud, 
• vistutada võib täieliku autoriõigusega materjale. 

Kasutatud materjal 

Põldoja, H. Uued tehnoloogiad õppematerjalide koostamiseks. Õppematerjal aines Digitaalsete õppematerjalide koostamine. Vaadatud aadressil: http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/oppematerjalide-autorioigus/

E-õpikud

Neljas ülesanne


Neljandaks ülesandeks tuli katsetada uusi tehnoloogiaid, mille abil saab koostada õppematerjale. 

Kuna iBooks Author tuleb käsitlusse järgmisel kontakttunnil, siis jätsin selle kõrvale. Mul on iBooks Author olemas, kuid kasutamiseni veel ei ole jõudnud. Jään loengut ootama. :) 

E-raamatutest olen varem kasutanud Moodle'i raamatu koostamise vahendit. 

Joonis 1. Vaade Moodle'i raamatust. 


Sel korral valisin katsetamiseks PressBooksi, mis on eelkõige mõeldud mitte niivõrd e-õpikute, kui e-raamatute koostamiseks. Tegemist on WordPressi sarnase keskkonnaga, mis võimaldab lisaks tekstile lisada fotosid jm illustratiivseid elemente, kahjuks aga mitte interaktiivseid vahendeid. Koostatud raamatut on võimalik avaldada nii otse veebis kui ka eksportida MOBI, EPUB ja PDF formaati. 

Tulemus siin. Katsetamisel ei pööranud tähelepanu sisule vaid püüdsin mõista, kuidas keskkond töötab. Eksportisin ka PDF formaati. See läks oluliselt pikemaks, kui veebis vaadatavas raamatus lehekülgi on. Lisaks tiitellehele lisasin raamatule kuus lehekülge. PDF-formaadis sai sellest 1+6 leheküljest suisa 21. Juurde tekkis terve hulk n-ö tühje vahelehti, enne peatükke tekitas keskkond teavituslehe, mis näitab millises keskkonnas antud e-raamat koostatud on. Kahjuks ei tulnud PDF-formaati kaasa tiitellehele paigutatud foto. Samuti tekkis lehtedele PressBooks keskkonda reklaamiv vesimärk.  

Joonis 2. PressBooksi vaheleht raamatu PDF-failis.

Joonis 3. PressBooksi vesimärk e-raamatu PDF-faili lehtedel. 


Veel mõned tähelepanekud... 

• Raamatu saab avalikustada vaid juhul, kui see on häälestatud avalikuna. Kui raamat on häälestatud privaatsena, saab seda näha vaid keskkonda sisselogituna. 
• Raamatu erinevate peatükkide privaatsust saab eraldi häälestada. Need, mis määratakse privaatseks, on nähtavaid neile, kes on keskkonda sisse loginud. Avalikus versioonis neid peatükke ei näidata. 
• Vaikimisi määratakse automaatselt raamatu autoriks konto kasutajanimi. Seda saab eraldi muuta. 

Teiseks katsetasin QR-koodide genereerimise keskkonda Kaywa QR Code. Vajadusest lähtuvalt soovisin leida keskkonda, kus oleks võimalik trükkida tekst, millest saaks QR-koodi. Nimelt on mul plaanis kõik minu klassis olevad toataimed varustada QR-koodidega, mille alt leiab enam infot vastava taime kohta. Kaywa võimaldab QR-koodi genereerida veebilehest, Facebooki lehest, sisestatud tekstist (kahjuks vaid 160 tähemärki), telefoninumbrist. Samuti saab genereerida enda isikliku QR-koodi. 

Joonis 4. Kaywa avaleht. 



Näide koostatud QR-koodist 

Kasutatud materjal: 

Põldoja, H. Uued tehnoloogiad õppematerjalide koostamiseks. Õppematerjal aines Digitaalsete õppematerjalide koostamine. Vaadatud aadressil: http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/uued-tehnoloogiad-oppematerjalide-koostamiseks/

Valin rühmatöö teema

Valin rühmatöö teemaks e-õpiku koostamise. 
Kui keegi soovib ühineda, andke märku. :)

Arvutipõhine testimine

Kolmas ülesanne

Varem kasustasin testide loomiseks HotPotatoes programmi. Pärast Macile üleminekut pole seda enam kasutanud, sest Macil ei tööta. Kuuma kartuli võimalused: 

• mitmikvastused, 
• paarilise leidmine (vastavusse viimine),
• ristsõna,
• lünktest, 
• erinevatest testidest ühe kokkupanek.

HotPotatoes'i teste on võimalik paigutada nt eXe Learninguga loodud sisupakettidesse ja ka Moodle'isse. Üks näide.  

Praegu kasutan Moodle'isiseseid teste. Moodle'il on palju erinevaid küsimuste variante, mis võimaldab testi muuta huvitavamaks ja mitmekülgsemaks. Meil on koolis viimase 4-5 aasta jooksul läbi viidud Moodle'is aine ja lõpueksamite teste. Siiani on toiminud kõik hästi, ka siis kui korraga sooritab 50-60 õpilast. 

Aastaid tagasi katsetasin ristsõnade koostamiseks EclipseCrossword'i. Tuli seegi endale arvutisse alla laadida ja installeerida. Tegemist on tasuta ja lihtsalt kasutatava programmiga. Täna ma seda enam ei kasuta, sest töötab vaid Windowsil. 

Uutest vahenditest katsetasin veebipõhist keskkonda ClassMarker. Esmapilgul tundus keskkond lihtne ja kasutajasõbralik olevat. Keskkonna avalehel ilutseb tekst "The Best Online Testing for Business & Education". Usaldusväärsust lisavad veelgi avalehel väljatoodud mainekate ja edukate ettevõtete logod (Facebook, Mercedes-Benz, Dell, Yahoo! jt), kes antud keskkonda kasutavad. Testide tegemiseks tuleb ennast kasutajaks registreerida. See käis kiirelt, ilma probleemideta. Kontode vahel sai valida, kas  kasutan seda ärilistel või hariduslike eesmärkidel. 

Testi koostamine ise oli ka lihtne, kuid ClassMaker palju erinevaid variante ei paku. Küsimusi on võimalik keskkonnas koostada või siis oma arvutist importida. Mina kasutasin keskkonda ja lõin küsimused selles. Testi küsimuste variantidest pakutakse viit erinevat: 

• mitmikvalik (meile teada-tuntud valikvastustega küsimus); 
• õige-vale (esitatud väitele saab vastuseks valida "õige" või "vale"); 
• vaba tekst (esitatud küsimusele saab vabas vormis vastata, kontrolliks sisestatakse õige ja soovituslikud variandid);
• grammatika (esitatud grammatiliselt vale variant tuleb testimise käigus parandada, kontrolliks sisestatakse ka õige variant);
• essee (vastamine etteantud küsimusele, vastusevariante ei sisestata, võimalik on lisada tagasiside). 

Keskkond võimaldab testile lisada/ muuta settinguid. Määrata saab testi tegemise aega, soorituskordade arvu, tagasipöördumist eelmisele küsimusele, kättesaadavuse perioodi jne. Testi saab teha keskkonnasiseselt (testi tegijad peavad omama ClassMakeri kontot) või -väliselt (link e-kirjaga, link veebilehele või embeedimine). ClassMaker võimaldab ka tulemusi analüüsida. 
Igal sammul on võimalik oma kontot upgrade'ida, mis võimaldab testi läbi viia rohkemate testitavatega. Tasuta konto korral on piiriks 100 testitavat kuus. 
Testi salvestamisel ja jagamiseks lingi saamisel selgus, et ma ei saagi salvestada testide tulemusi. Järelikult tasuta variant ei võimalda ka testitulemuste analüüsi. Aga see selgub hiljem, kui keegi on testi läbi teinud... 

Minu koostatud test: 

Testi link

Embeeditud kujul: 
Kasutatud materjal: 

Põldoja, H. Arvutipõhine testimine. Õppematerjal aines Digitaalsete õppematerjalide koostamine. Vaadatud aadressil: http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/arvutipohine-testimine/