Õppematerjalide koostamise vahendid

Teine ülesanne 

1. Tutvu lugemismaterjaliga: Õppematerjalide koostamise vahendid
2. Vali üks lugemismaterjalis tutvustatud õppematerjalide vahend, millega pole varem kokku puutunud; katseta. 
3. Kirjuta saadud kogemuse põhjal võrdlev ja hinnanguline ajaveebipostitus. Lisa link ona postitusele katsetusest. 

Konspektis välja toodud õppematerjalide koostamise vahenditest olen kõige enam kasutanud eXe Learingut. Nimetatutest olen kasutanud ka myUdutut, CourseLabi. Lisada võiksin Powerbullet Presenter. Tuttav on ka LeMill. 
Katsetamiseks valisin keskkonna Connexions. Eelmise ülesande tegemisel püüdsin sellest keskkonnast leida sobilikke õppematerjale. Seega on tegemist justkui 2 in 1 keskkonnaga, kust on võimalik otsida õppematerjale ja neid koostada. 
Õppematerjalide hulgas olev tutorial lubas, et õppematerjali koostamine ei ole keerukas. Võimalik on üles laadida MS Word failide sisu (salvestatuna verisoonis 1997-2003), lisada pilte, videosid jm. Tutvudes Dairi ja Lili ajaveebipostitustega hakkas tunduma, et valitud keskkonna kasutamine polegi kõige lihtsam. Kuid vaatamata sellele võtsin siiski nõuks Connexionsi ära proovida.   

Kuidas läks? 

Märkasin sama, mida Dairi ja Liligi! Keskkond on hirmus aeglane. Üleslaadimiseks valisin ühe oma Wordis koostatud konspekti osa. Selle üleslaadimine koheselt ei õnnestunud, kuna süsteem kaotas ära kõik pildid. Muutsin failis olevate piltide häälestust ja teistkordsel üleslaadimisel kõik õnnestus. Pealkirjad, loetelud, tekstid, pildid jäid soovitud kohtadele. Samuti jäi muutumatuks teksti font ja muu teksti vormindus (Bold). Keskkond lisas piltidele allkirja Figure, millele sain lihtsalt juurde lisada soovitud teksti. Püüdsin lisada ka Youtube videot, kuid see ei õnnestunud. Arvan, et ei osanud vastavat koodi õigeks muuta. Proovisin videot ka lingina lisada. See tegevus andis sama tulemuse. Nii jäigi video lisamata. Enam kui tunni (tundi + postituse kirjutamine) olen oodanud valminud õppematerjali avalikustamist. Praegugi näitab staatust: Pending. Loomise/ muutmise aeg on samuti kuidagi kahtlane (tegemist ei ole Eesti ajaga). 

Joonis 1. Connexionsi töölaud. 

Plussid: 

• lihtne kasutajaks registreerumine;
• registreerumine ja keskkonna kasutamine tasuta;
• midagi ei ole tarvis arvutisse installeerida;
• tekstifailide sisu üleslaadimine (kaasa tulevad vormindus, pildid, joonised, graafikud, tabelid)
• üleslaetut on võimalik ilma suuremate raskusteta täiendada; 

Miinused: 

• aeglane; 
• meedia lisamine komplitseeritud ja nõuab teatud oskusi; 
• õppematerjali avalikustamine võtab aega rohkem kui arvasin. 

Teistest, mida olen kasutanud... 

Tarkvaras eXe Learning olen koostanud mitmeid õppematerjale. Algajale võib selle kasutamine olla lihtne aga samal ajal ka komplitseeritud. Lihtne sellepärast, et ta annab ette kindla struktuuri, terve hulga vahendeid ning erinevaid kujundusmalle. Kui tunda html koodi, siis on võimalik kujundusmalle muuta. Komplitseeritud on eXe kasutamine minu arvates sellepärast, et ta ei reageeri kuigi hästi teksti failist sisu copymisele. Programmi sulgemine tuleb teha kindlat rada pidi: File ->Exit (Quit). Nn nurgast sulgemine ei meeldi talle. On olnud juhuseid, kus mitme tunni töö on kaduma läinud. eXe võimaldab sisu eksportida SCORMina või ka zip kaustana, mida saab nt Moodles avada. Jagada-viidata tuleks index.html failile. Töötab Windowsil ja Macil. Üks näide.

myUdutut kasutain eelmisel semestril õppedisaini aluste kursusel. Tegemist on veebipõhise, kindla struktuuri ja välimusega keskkonnaga, kuhu on võimalik lisada videosid, teste, tekste jmt. Tasuta versioonile jäi vesimärk ekraanile. 

CourseLab vajab kindlasti arvutisse installeerimist. Tegemist on tarkvaraga, mis võimaldab koostada esitlusetoalisi õppematerjale. Meeldis see, et esitluse ajal on ekraanilt näha mitmendal slaidil olen ja kui mitu slaidi veel jäänud on. Samuti saab avada slaidide pealkirjade nimekirja ning liikuda just sellele slaidile, kuhu vaja. Macil ei tööta ja selletõttu ei ole enam kasutanud. Jagada-viidata tuleks paketis olevale start.html failile. Kuna ta on justkui PowerPointi "aseaine", siis suurt puudust ei tunne ka. Üks näide. Õppematerjalil liikumiseks on esimesel slaidil Start nupp, järgnevatel aga nooled. 

Powerbullet Presenter on tarkvara, mis võimaldab samuti koostada eelkõige esitlusetaolisi õppematerjale. Võimalik on lisada audiot ja video. Jagada-viidata tuleb paketis olevale htm laiendiga failile.  Üks näide Powerbulletiga tehtud õppematerjalist, mille olen koostanud. Edasi ja tagasi saab liikuda pisikeste punaste nooltega, mida esmapilgul ei pruugi märgata. 

Nüüd siis avalikustati minu katsetus! Siit saab vaadata. :) 
Avalikustamine võttis aega umbes kaks tundi.

Valin kirjanduse analüüsimiseks õppematerjalide kvaliteedi teema. 

Kasutatud materjal: 

Põldoja, H. Õppematerjalide koostamise vahendid. Õppematerjal aines Digitaalsete õppematerjalide koostamine. Vaadatud aadressil: http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/oppematerjalide-koostamise-vahendid/ 

Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid

Esimese nädala ülesanne


Õpiobjekt on iseseisev õppematerjal, milles sisaldub eesmärk, õpitegevus ja hindamne. Õpiobjekte nimetatakse ka nt elektroonseteks õppematerjalideks, sisupakettideks, avatud õppematerjalideks, veebipõhisteks õppematerjalideks jmt. Õpiobjekt peab olema kättesaadav, kohandatav, võimaldama õppe ettevalmistamisel aega kokku hoida, olema kasutatav erinevate tehnoloogiatega täna ja tulevikus, korduvalt kasutatav. Õpiobjektid peaksid olema nagu Lego klotsid, mida on võimalik omavahel kombineerida ja kasutada erinevates õpisituatsioonides. 

Minu senised kokkupuuted õpiobjektidega on eelkõige seotud minu tööga kutsekoolis. Õpingute ajal selliseid õppematerjale polnud. Tol ajal olid kasutuses õpikud, töövihikud, diapositiivid jmt. Mõningal juhul polnud õpikuid, mistõttu tuli harjutada kiirkirjutamist, sest õpetaja lihtsalt dikteeris teksti, mis tuli vihikusse üles kribada. Esimest korda puutusin arvutiga kokku keskkooli ajal. Aasta oli siis vist 1993-1994 (täpselt ei mäletagi). Meenub hoopis see, et tegemist oli JUKUga, mis oli üks paras peavalu, nii nagu õpetajagi, kes suutis õpilastes tekitada tunde, et hiljem ma arvutit enam ei puutu. 

Õpiobjekte olen ise koostanud, sest kutsekoolis (minu valdkonnas) õpikuid ega muid sarnaseid materjale pole. Välja on antud küll hulk raamatuid (suurem osa nendest tõlkena), mis sobivad küll iseseisva töö tegemiseks. Õpikuna neid teoseid kasutada ei saa. 

Esimene õpiobjekt, mille iseseisvalt koostasin: "Suvelillede generatiivne paljundamine". Aasta võis olla 2007. Umbes samal ajal sai e-õppe Arenduskeskuse palvel koostatud nn minikursus "Aiakujundus", mida võib ka suuremamahuliseks õpiobjektiks pidada.  Aastate jooksul on õpiobjektidele esitatavad kvaliteedinõuded muutunud, milletõttu peaksin vastavad uuendused sisse viima. See ei ole just kõige lihtsam tegevus, kuid on võimalik. Trükis ilmunud raamatut "parandab" vaid uus trükk. 

Repositooriumid on n-ö õppematerjalide kogud (andmebaasid), mis on ühendatud metaandmete/ võtmesõnadega. 
Referatooriumid on metaandmete/ võtmesõnade kogud (andmebaasid). Õppematerjalid ise paiknevad kuskil mujal - nt autori veebilehel või mõnes repositooriumis. 

Repositooriumitest sobilike materjalide leidmine, läbivaatamine ja kohandamine on ajamahukas töö. Seetõttu ei ole ma neid eriti kasutanud. Tundub, et otsimisele-leidmisele kulunud aeg ei vähenda tunni ettevalmistamisele kuluvat aega. Otsimise muudab keerukamaks n-ö õigete otsingusõnade tuletamine. HITSA repositooriumist leidsin üles enda koostatud materjalid. :) Nii nagu Lili oma postituses ütles, olen minagi arvamusel, et repositooriumite märksõnaks on "kaos". Õppematerjale on meeletult palju! Aga kui palju on reaalseid kasutajaid?

Kutseõpetajana repositooriumitest, referatooriumitest õppematerjalide leidmine on kindlasti keerukam kui üldhariduskoolide õpetajatele ja ülikoolide õppejõududele. Connexions andis võtmesõna "plant" sisestamisel 1611 vastet, "annual flower" aga oluliselt vähem - 56 vastet. Endale sobiliku materjali leidmiseks kuluks tunde või isegi päevi. Kui soovisin mõnda materjali avada, siis kahjuks jäigi see tegemata. Ei tea, kas viga oli minus või internetiühenduses...


Kasutatud materjalid: 
Põldoja, H. Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjalidesse. Kursuse "Digitaalsete õppematerjalide koostamine" õppematerjal. Loetud aadressil:  http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/sissejuhatus-digitaalsetesse-oppematerjalidesse/
8.02.2014.

Esimese kontakttunni järel...

Esimese kontakttunni järel...


Lühike enesetutvustus

Olen Katrin Uurman. Töötan Räpina Aianduskoolis kutseõpetajana ja aianduse ning maastikuehituse eriala juhtõpetajana. Aianduskoolis olen töötanud veidi üle kümne aasta. Praegu õpetan maastikuehituse eriala mooduleid "Rohttaimed" ja "Rohtsete dekoratiivtaimede erikursus" (ühesõnaga lillekasvatus) nii statsionaarsetele kui ka mittestatsionaarsetele õpilastele. Eelnevatel aastatel olen õpetanud väetusõpetust, köögiviljandust, haljasalade rajamist ja hooldamist, aiakujundust. Eriala juhtõpetajana kuuluvad minu tööülesannete hulka aianduse ja maastikuehituse valdkonna ning õppekavade arendus, lõpu- ja kutseeksamite organiseerimine koolis jmt. Vabal ajal (kui seda on!) viibin looduses või töötan enda aias, fotografeerin, loen raamatut, teen käsitööd. Meeldib ka reisida. 
Magistriõpingutes huvitab mind eelkõige kaasaegsete õppematerjalide koostamine, kvaliteet ja hindamine ning õpetajate, õppejõudude digipädevused ja selle arendamise võimalused. 


Õpileping


Teema
Kuna tunnen suurt huvi õppematerjalide koostamise, kvaliteedi ja hindamise vastu, siis soovin õppida digitaalsete õppematerjalide koostamise uusi vahendeid/ tehnoloogiaid. Huvi pakub ka arvutipõhine testimine ja hindamine. Kindlasti on aktuaalseks teemaks autoriõigus ja viitamine õppematerjalides.

Eesmärgid
* Vähemalt ühe, minu jaoks uue vahendi katsetamine. 
* Autoriõguste ja korrektse viitamise selgekssaamine. 
* Aktiivne osalemine õppetöös.
* Õppematerjalide läbitöötamine ja iseseisvate (õpi)ülesannete õigeaegne ning sisukas täitmine. 
* Osalemine grupitöös ja grupitöö ülesande nõuetekohane täitmine. 
* Seoste loomine eelnevalt õpituga. 
* Õpitu rakendamine oma töös (aianduskoolis). 

Strateegiad
Etapiliste eesmärkide püstitamine koos ajaplaneerimisega, et ajagraafikus püsida, sisukaid postitusi teha ja kursusekaaslaste postitusi jälgida ning kommenteerida. 

Vahendid/ ressursid
Kasutan õppejõu poolt koostatud õppematerjale ja soovitatud artikleid. Vajaduse ja huvi korral otsin ise materjale/ artikleid juurde. Jälgin kursusekaaslaste postitusi ja kommentaare. Järgin enda poolt püstitatud eesmärke ja ajaplaneeringut. 

Hindamine
Eesmärgid olen täitnud kui: 
* olen saavutanud kursuse õpiväljundid,
* kursuse lõpuks olen õigeaegselt lahendanud kõik ettenähtud ülesanded, sh jälginud kursusekaaslaste blogisid ja kommentaare ning ise kommenteerinud, 
* olen osalenud kõikides kontakttundides, 
* olen osalenud rühmatöös ja esitanud nõuetele vastava rühmatöö ülesande, 
* olen töötanud läbi vajalikke artikleid ja esitanud analüüsi, 
* kasutan korrektset viitamist ja järgin autoriõigust, 
* kasutan õpitut oma töös.