Õppematerjalide koostamise protsess ja kvaliteet

Kuues ülesanne

1. Tutvu lugemismaterjalidega. 
2. Pane oma kogemuste ja lugemismaterjalide põhjal kokku "Kvaliteetse digitaalse õppematerjali 10 käsku".
3. Lisa muid mõtteid. 
4. Jälgi kaasõppijate postitusi ja kommentaare.


Õpetajaks "olemise" aja jooksul olen koostanud päris palju erinevaid õppematerjale, alates "tavalistest" konspektidest ja töölehtedest, lõpetades "ebatavaliste" õpiobjektide ja  e-kursustega. Esimesed veebipõhised õppematerjalid koostasin nii nagu mulle parasjagu hea/ sobilik tundus. Tol aja (aastatel 2005-2006) polnud veel ühtki juhendmaterjali, mis oleks abistanud... Või kui oli, siis mulle need näppu ei jäänud. 

E-kursuste kvaliteet ja selle hindamine on mulle samuti tuttavad teemad. Olen ise osalenud oma kursustega kahel korral e-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvoorus ja ühel korral konkursil "Aasta parim e-kursus". Igal korral läks hästi! :) 2007. aastal sai minu e-kursus oskusainete valdkonnas aasta parimaks e-kursuseks. Järgneval kahel aastal said mu kursused kvaliteedimärgi ja üks esitati ka aasta parima e-kursuse nominendiks. Viimasel kolmel aastal (2013, 2012 ja 2014) olen osalenud e-kursuste kvaliteedimärgi taotlusvoorus hindajana. 

Äratundmisrõõmu pakkus mulle selle korra konspekt päris palju. Nimelt koostasin kirjanduse analüüsi just õppematerjalide kvaliteediraamistike teemal. Olin oma töö juba ära esitanud, kui õppematerjalid avasin. Tuttavad olid minu jaoks LORI mudel ning mainitud Sofose ja Kostase artikkel erinevatest hindamismudelitest. Enda poolt valitud artiklitest tahan siinkohal välja tuua Ameerika Kaugkoolituse Konsortsiumi online hariduse kvalteediraamistiku hindamispunktid: 
1. õppimise efektiivsus - online hariduse kvaliteet peab olema sama hea, kui on see traditsioonilise kontaktõppe korral, 
2. õppijate rahulolu - õppijad annavad hinnangu kõikidele õppeprogrammi aspektidele, 
3. juurdepääs - kasutatav (sh kursustele regisreerimine, mentorlus, testimine jne) veebipõhiselt ilma spetsiaalseid vahendeid/ programme kasutamata, 
4. osakonna/ töötajate rahulolu - töötajad ise hindavad, kas online'is õpetamine on efektiivne ja professionaalne või mitte, 
5. kulude efektiivsus - vastvus turu nõudlustele, online haridus tugevdab neid instutustioone, kes võimaldavad õppijatele pakkuda parimaid hariduslikke väärtusi ning programme. 

Iga hindamispunkt sisaldab lahtikirjutatud eesmärke, protessikirjeldusi, mõõdikuid ja progressi indikaatoreid.

Õpisüsteemide arendusmudeliga ADDIE, puutusin esmakordselt kokku eelmisel semestril, kursuse "Õppedisaini alused" raames. Lisaks ADDIE mudelile tutvusin põhjalikumalt Merilli Pebble-in-the-Pond mudeliga. Minu tookordset postitust õpisüsteemide arenduse mudelite võrdluse kohta saab lugeda siit. 

Õppematerjalidega tutvudes hakkasin kohe enda jaoks märksõnu kirja panema. Need said järgmised (järjekord on nii, nagu nad lugemise ajal tekkisid): 

• korduvkasutatavus, 
• autoriõigus ja viitamine, 
• nagu Lego klotsid, 
• kasutatav erinevates seadmetes ja op. süsteemides,
• kaasahaarav,  
• mitmekesisus,
• õppijakeskne, 
• sobivus iseseisvaks õppimiseks, 
• metaandmed, 
• sisu. 

Nendest märksõnadest formuleerin kvaliteetse digitaalse õppematerjali 10 käsku (ei ole pingereas): 

1. Digitaalne õppematerjal peab olema korduvalt kasutatav ning vajadusel täiendatav.
2. Õppematerjali koostamisel järgi autoriõiguse seadust ja lisa korrektsed viited. 
3. Digitaalse õppematerjali osad peavad olema nagu "Lego klotsid", milledest saab kokku ehitada iga õppija just talle sobiva/ vajaliku õppematerjali.
4. Digitaalne õppematerjal olgu kasutatav erinevates seadmetes ja operatsioonisüsteemidel. Jälgi standardeid!
5. Kaasaegne digitaalne õppematerjal peab olema kaasahaarav.
6. Kaasaegne digitaalne õppematerjal peab olema mitmekülgne (tekst, pilt, audio, enesekontrollli võimalus jne). 
7. Kaasaegne digitaalne õppematerjal peab olema õppijakeskne. 
8. Digitaalne õppematerjal peab sobima iseseisvaks õppimiseks ja olema kättesaadav igal ajahetkel. 
9. Pööra tähelepanu metaandmetele! Need olgu täpsed. 
10. Sisu olgu asjakohane, piisava mahuga ning õpiväljunditele vastav. 

Kasutatud materjalid: 

ADEC - American Distance Education Consortium. (kuupäev puudub). Quality Framework for Online Education. Loetud aadressil: http://www.adec.edu/earmyu/SLOANC~41.html

Põldoja, H. 2014. Õppematerjalide koostamise protsess ja kvaliteet. Õppematerjal aines Digitaalsete õppematerjalide koostamine. Loetud aadressil: http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/oppematerjalide-koostamise-protsess-ja-kvaliteet/

Õppematerjalide autoriõigus

Viies ülesanne

1. Tutvu lugemismaterjaliga. 
2. Analüüsi ühte enda tehtud õppematerjali või mõnest Eesti repositooriumist leitud õppematerjali autoriõiguste järgimise seisukohast. 

• Kas õppematerjali loomisel on kasutatud teiste autorite teostele on selgelt viidatud? 
• Kas illustreeratsioonide kasutamisel on järgitud autoriõiguse reegleid? 
• Kas õppematerjalile litsentsi valides on lähtutud piirangutest, mida seavad selle loomisel kasutatud materjalide litsentsid? 
• Proovi leida avatud sisulitsentsiga alternativid ilma loata kasutatud fotodele ja tekstile. 

3. Kirjuta ajaveebipostitus ja lisa oma mõtteid autoriõiguste ja avatuse teemadel.

Analüüsimiseks valisin ühe oma õppematerjali "Hostad ja nende kasvatamine". 
Õppematerjal on koostatud eXe Learningus 2011. aastal. 

Mida märkasin? 
1. Fotod ja joonised.
Fotodena olen kasutanud enda fotosid. Fotodele on lisatud autori nimi ja viide kasutatud materjalide hulgas. Minu küsimus: kas sellest piisab või tuleb fotodele allkirjadena autor lisada? Muidu allkirja võiks lisada, sest hetkel ei ole selge, mis fotodel on või miks nad just seal on, kus on.  
Joonistena olen kasutanud pilte aiataimede entsüklopeediast. Allkirjades on olemas viide raamatu autorile ja lehekülje numbrile, millelt pilt pärineb. Arvan, et antud materjali puhul on tegemist motiveeriud mahuga. 

2. Välised veebilehed. 
eXe Learning võimaldab õppematerjalidesse vistutada väliseid veebilehti. Nendele on tekstis viidatud. Nt "Tutvu allpoololeva veebilehega. http://www.portkellsnurseries.com/?id=hostadivision". Samadele veebilehtedele on veelkord kasutatud materjalide loetelus viidatud, kuid viited ei ole korrektsed. Puudub veebilehe pealkiri, autor ning vaatamise kuupäev. Need tuleb juurde lisada. 

3. Tekst. 
Tekstiline osa kirjutatud autori enda ja loetud allikate põhjal. Tekstis puuduvad viided kasutatud allikatele. Kasutatud allikad on välja toodud kasutatud materjalide loetelus. Viited sisaldavad autorit, väljaandmise aastat, teose pealkirja, kirjastust ja kasutatud lehekülgi. 

4. CC litsents
eXe Learning võimaldab sisupaketi CC litsentsiga kohandada. Hostade materjali olen kohandanud litsentsiga Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License. Konspekti lugedes sain teada, et õppematerjalidele ei ole soovitatav Non-commercial litsentsiga kohandada, sest ärilise kasutuse piire on raske määratleda. ShareAlike piirang tagab selle, et õppematerjali põhjal loodud teiste poolt loodud tuletatud teosed oleks sama litsentsiga kättesaadavad. Parimaks õppematerjalidele kohandatud litsentsiks peetakse Creative Commons Attribution-ShareAlike litsentsi (Põldoja, 2014). Kui soovin, et minu õppematerjali kasutatakse laiemalt, siis pean litsentsi ära muutma. 

Tänaseks on kõneall oleva materjali põhjal koostatud Vikipeedia artikkel. Mäletan, et minult on selleks luba küsitud. Täna artiklit vaadates võib tõdeda, et sellele on kohandatud CC litsents Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel. Kuna alusmaterjalil on litsents CC Attribution Non-commercial ShareAlike, siis Vikipeedia artiklile ei ole kohandatud õiget litsentsi. Või ikka on?  

Vead, mida olen n-ö korraldanud õppematerjalide koostamisel. 

1. Fotode, jooniste autoritele viitamine. Kindlasti olen kasutanud neid ka autori loata. 

2. Fotode, jooniste, graafikute tõlkimine.

3. Õpetajatöö algaastatel (enda vähesed praktilised kogemused) motiveeritud mahus teiste autorite tööde kasutamine. 

4. Puudulikud viited. 

5. Täna võin tõdeda, et olen kohandanud oma materjalid mittesoovitusliku CC litsentsiga või pole üldse litsentiga kohandanud. 

Miks sellised vead on tekkinud?  

Oskamatus

Teadmatus

Täielik uudis minu jaoks! 

Vistutamisel ei ole oluline materjali litsentsi jälgida, sest vistutatud sisu paikneb ikka esialgses serveris ja seda ei kopeerita. Vistutamisega võib õppematerjalidesse lisada täieliku autoriõigusega kaitstud sisu. 

Autoriõigusega seotu, mida pean õppematerjalide koostamisel jälgima ja meeles pidama: 

• motiveeritud maht (ei ole ikka päris selge, sest pole täpselt määratletud), 
• kasutatud allikatele kohandatud litsentsid, 
• fotode ja jooniste kasutamine ja viitamine neile, 
• fotode ja jooniste tõlkimine, 
• kui teosel puudub info litsenti kohta, eeldan, et see on täies ulatuses autoriõigusega kaitstud, 
• vistutada võib täieliku autoriõigusega materjale. 

Kasutatud materjal 

Põldoja, H. Uued tehnoloogiad õppematerjalide koostamiseks. Õppematerjal aines Digitaalsete õppematerjalide koostamine. Vaadatud aadressil: http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/oppematerjalide-autorioigus/